Kehaline ja isikuline autonoomia

Feministlikus mõtlemises on väga olulisel kohal kehalise ja isikulise autonoomsuse idee – arusaam, et inimene peab saama ise otsustada, mis tema kehaga toimub ning kes ta inimesena on. Seda teemat saab vaadelda väga erinevate nurkade alt, näiteks õigus teha oma keha suhtes meditsiinilisi otsuseid (näiteks abort) või õigus elada kehalist ja vaimset vägivalda kogemata aga ka  arusaamani, et inimesele ei tohiks keegi teine ette kirjutada, kes ta inimesena on. Sellele laiale teemale läheneme siin peatükis peamiselt läbi nõusoleku mõiste.

Sinu keha on sinu oma.

Sinu keha on sinu oma. See tähendab, et kõigile tegudele ja sõnadele, mis on seotud sinu kehaga, on vaja sinu nõusolekut. Innukas nõusolek ehk õhinaga öeldud jah on igasuguse intiimse/seksuaalse tegevuse hädavajalik eeldus. See tähendab, et kõik, kes tegevuses osalevad, seda ka tegelikult teha tahavad. Nõusolek peab olema antud kõigi asjaosaliste poolt vabatahtlikult ja ilma survestamiseta. Nõusolek peab olema entusiastlik – kui keegi on jah-i öeldes ebalev või kahtlev, siis see ei ole enam nõusolek. Jah-i saab igal hetkel tagasi võtta, seda ka siis, kui tegevus, milleks nõusolek anti, on juba alanud või on varem toimunud. Nõusolek peab olema selge ja täpne – kui keegi nõustus seksi või seksuaalse tegevusega, siis see ei tähenda automaatselt, et ta on nõus kõikide seksuaalsete tegevustega. Oluline on nõusoleku teadlikkus –  seda ei saa anda näiteks tugevas alkoholi- või narkojoobes või teadvusetult.

Õigus öelda “ei” on oluline nii seksi kui ka igasuguse muu intiimse tegevuse puhul. Ka kallistamise, puudutamise, pai tegemise, lahti riietumise või riietamise, piltide saatmise, hellitusnimede kasutamise ja mistahes seksuaalsete või intiimsete tegevuste ja sõnade-lausete puhul on enne vaja küsida nõusolekut neid asju teha ja anda oma nõusolek nende tegemiseks.

Ükski tegu või olukord pole automaatne nõusolek. Näiteks see, et olete suhtes, ei ole automaatne nõusolek seksimiseks. Ka mitte see, kui olete oma tegevuses seksi suunas liikumas – mõlemal osapoolel on igal hetkel õigus tegevus lõpetada. Seksi eesmärk võiks olla eelkõige nauding – kui tunned mingil hetkel, et sul tegelikult ei ole hea või sa kardad/kahtled ja tahad lõpetada, siis sul on alati selleks õigus!

Oluliselt inimese isiklikku ja kehalist autonoomiat rikkuv, aga kahjuks Eestis väga levinud nähtus, on lähisuhtevägivald. Lähisuhtevägivald (ka perevägivald) võib olla nii füüsiline, psühholoogiline, seksuaalne kui ka majanduslik ning see toimub inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega lähisuhtes või suguluses. Lähisuhtevägivalla all võib kannatada iga inimene olenemata soost, east, rahvusest, rassist ja seksuaalsest sättumusest. Ka ei ole lähisuhtevägivalla korral oluline see, kas sa oled sinu vastu vägivalda tarvitanud inimesega koos elanud või mitte.

Oluline on teadvustada, et lähedase või lähedaste suhtes vägivaldne inimene ei pruugi olla vägivaldne kõigi teiste vastu – need võivad olla pealtnäha väga sõbralikud, abivalmid inimesed, mistõttu on väljaspool peret väga raske öelda, kes on või ei ole vägivaldne. Kui lähisuhtevägivalla olukord välja tuleb, siis käib sellega tihti kaasas ohvrisüüdistamine – miks ohver kellelegi ei rääkinud, miks ta ära ei läinud jne. Lähisuhtevägivald on psühholoogiliselt väga keeruline olukord, kust on raske “lihtsalt ära minna”. Lähisuhtevägivalla käes kannatajaid aitavad näiteks Ohvriabi ja naiste tugikeskused.

Lähisuhtevägivalla käes kannatades pöördu palun Ohvriabi kriisitelefonile 116 006, naiste tugikeskusesse või hädaabinumbrile 112.

Nõusolekut eeldavad ka teised sinu keha ja isikuga seotud tegevused, mitte ainult seksuaalse loomuga tegevused. Kui sulle on mõni tegevus vastumeelne või ebamugav, siis sul on õigus oma piire seada. Näiteks ei pea “viisakuse” pärast midagi sööma, jooma või tarbima isegi siis, kui selleks on sotsiaalne surve või kui sa isegi täpselt ei tea, miks sa midagi ei taha. Jah, teistel inimestel võib olla selle tõttu ebamugav, aga sinu keha on sinu oma ning teiste ebamugavus ei tähenda, et nad peaks saama sinu keha üle otsustada.

Sinu mina on sinu oma

Sina tunned kõige paremini seda, milline on sinu sugu, sinu seksuaalne sättumus; millised sinu identiteedi küljed on sellised, mida tahad väljendada. Meie elame soolises mõttes väga binaarses kultuuris, mistõttu on suur ühiskondlik surve inimestel end kas ühte või teise sookategooriasse paigutada. Tegelikult ei saa keegi öelda, et sa pead tundma end mehe või naisena. Ehk tunned, et ei kuulu kumbagi kategooriasse, võib-olla kuulud kuhugi soolise spektri keskele, ehk ei tunne sa soolisusega üldse mingit suhet. Või tunned, et sinu enesetunnetus on voolav ega püsi aastaid samas punktis. Mitte keegi teine ei tea sinust paremini, kes sa oled.

Sinu armastus ja iha on sinu omad

See, milline on sinu seksuaalne sättumus, ei ole kellegi teise otsustada. Seksuaalseid sättumusi on palju erinevaid, näiteks võib inimene olla hetero-, homo-, bi-, pan- või aseksuaalne. Kui tunned, et mõni seksuaalne sättumus on sulle omane, siis nii ongi, selle “tõestamiseks” ei pea sa mingis konkreetses suhtes olema või seda kuidagi “õigesti” väljendama.

Seksuaalse sättumuse üldmõiste alla kuulub sageli nii füüsiline kui ka romantiline külgetõmme, mis ühe inimese puhul võivad, kuid ei pruugi ühtida. See tähendab näiteks seda, et inimene võib seksuaalset tungi tunda erinevast soost inimeste vastu, aga suhet soovib luua ainult ühest konkreetsest soost inimestega.