Liigu põhisisu juurde
Feminismi ABC

Mis on
feminism?

identiteet

misogüünia

paksufoobia

kehatrendid

homoseksuaalsus

sotsiaalne õiglus

hariduslik ebavõrdsus

kodune koorem

vaigistamine

kehamassiindeks

intersoolisus

suutmissurve

kultuuriline kallutatus

seksuaalne sättumus

keeleline relatiivsus

privileegipimedus

tervislikkus

kehaline autonoomia

dieeditööstus

dieedikultuur

vähemusgrupid

vaimne tervis

võrdsus

kliimaõiglus

transsoolisus

soorollid

eneseväärtus

palgalõhe

iluideaalid

professionaalsus

poliitika

“loomulikkus”

autoriteet

ühiskondlikud narratiivid

isikuline autonoomia

soomääratlus

turvalisus

Bechdeli test

panseksuaalsus

LGBT+ õigused

kallutatus

objektistamine

kehakuvand

entusiastlik nõusolek

lähisuhtevägivald

puuded

karvad

vanuseline diskrimineerimine

biseksuaalsus

ahistamine

sooline võrdsus

kaalustigma

majanduslik ebavõrdsus

mitmekesisus

femnism

peategelased

agentsus

antirassism

seksism

representatsioon

toonipolitsei

privileeg

aseksuaalsus

sooline diskrimineerimine

sugu

stereotüübid

sotsiaalne konstruktsioon

valikuvabadus

emadustrahv

intersektsionaalsus

seksuaalvägivald

ligipääsetavus

Feminism on ühiskondlik ja poliitiline liikumine, mis taotleb inimestevahelist võrdsust ja ebaõiglust tootvate süsteemide muutmist.

Feminismi üks keskseid teemasid on sooline ebavõrdsus, mis puudutab maailmas ebaproportsionaalselt palju naisi ja tüdrukuid. Näiteks kannatavad nad rohkem lähisuhte- ja seksuaalse vägivalla all, saavad meestest (ka samaväärse hariduse puhul) madalamat palka, ei saa meestega võrreldes samaväärseid tervishoiuteenuseid, naised on poliitilistes otsustuskogudes alaesindatud, mistõttu on feministide tegevus suunatud suuresti naiste õigustele. Küll aga ei tähenda naiste õiguste eest seismine sugude vastandamist – võrdsem ja õiglasem ühiskond on kasulik kõigile. Feministid peavad näiteks oluliseks meeste vaimse tervise parendamiset ja on võidelnud ka meeste õiguste eest olla lastega kodus.

Lisaks soolisele võrdsusele mõjutavad inimese ebavõrdsuse kogemust ka rahvus, sotsiaalmajanduslik staatus, vanus, puudestaatus, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, kehakuju, nahavärv jms. Erinevad kattuvad identiteeditahud võivad süsteemseid ebaõiglusi võimendada, mistõttu on oluline ebavõrdsuse küsimustele läheneda intersektsionaalsest perspektiivist.

Mida minikursus sisaldab?

  • Esimene osa keskendub soole, soorollidele, stereotüüpidele, seksismile. Vaatluse all on nii soo kui muude tunnuste põhjal moodustatud ühiskondlikke ootused, mis eeldavad inimestelt ühetaolisust.
  • Teine osa keskendub intersektsionaalsuse ja privileegi mõistetele ning arutleb selle üle, kuidas erinevad inimeseks olemise osad võivad mõjutada seda, kuidas ühiskond kedagi näeb ja kohtleb.
  • Kolmas osa uurib, miks on mitmekesisus ja võrdsed võimalused olulised töökeskkonnas. Olulisel kohal on autoriteedi mõiste – kellel on või ei ole autoriteeti ja miks? Tööga seotud peatükis on juttu ka kodustest töödest, sest ka palgata töö on töö!
  • Neljas osa liigub ühiskondlikust perspektiivist ja töökeskkonnast isiklikule tasandile ning keskendub inimese õigusele olla tema ise ja ise ka oma keha üle otsuseid vastu võtta.
  • Viies osa vaatleb feministliku pilguga kehakuvandi teemat – kuidas kehadest räägitakse, kuidas neid näidatakse, kuidas see kõik inimeste elu ja otsuseid mõjutada võib ning miks see on feministlik küsimus.
  • Kuues osa keskendub sellele, kuidas varasemalt kursusel mainitud ebavõrdne kohtlemine tekib ja püsib. Fookuses on see, kuidas meie ümber – meedias, kultuuris, keeles on peidus palju sellist, mis esialgu tundub ainult “üks tühine asi”, aga tegelikult aitab ehitada ebavõrdsuse ja diskrimineerimise süsteeme.

Artiklid

1

Stereotüübid, sugu ja soorollid ning muud ühiskondlikud ootused

2

Intersektsionaalsus

3

Tööturg, professionaalsus ja autoriteet

4

Kehaline ja isikuline autonoomia

5

Kehakuvand, paksufoobia

6

Keel, kultuur, meedia