Liigu põhisisu juurde
Feminismi ABC

Mis on
feminism?

autoriteet

sooline diskrimineerimine

lähisuhtevägivald

aseksuaalsus

palgalõhe

agentsus

representatsioon

dieedikultuur

kehatrendid

kultuuriline kallutatus

ahistamine

valikuvabadus

biseksuaalsus

vähemusgrupid

kaalustigma

peategelased

sotsiaalne õiglus

privileegipimedus

stereotüübid

toonipolitsei

ühiskondlikud narratiivid

LGBT+ õigused

homoseksuaalsus

seksuaalne sättumus

soorollid

vaigistamine

seksism

kehakuvand

mitmekesisus

antirassism

transsoolisus

vanuseline diskrimineerimine

hariduslik ebavõrdsus

poliitika

“loomulikkus”

vaimne tervis

kliimaõiglus

entusiastlik nõusolek

isikuline autonoomia

identiteet

soomääratlus

kallutatus

intersoolisus

dieeditööstus

keeleline relatiivsus

paksufoobia

femnism

kehaline autonoomia

eneseväärtus

sotsiaalne konstruktsioon

majanduslik ebavõrdsus

sooline võrdsus

seksuaalvägivald

misogüünia

privileeg

kodune koorem

turvalisus

objektistamine

tervislikkus

suutmissurve

iluideaalid

ligipääsetavus

puuded

võrdsus

karvad

professionaalsus

kehamassiindeks

emadustrahv

intersektsionaalsus

Bechdeli test

panseksuaalsus

sugu

Feminism on ühiskondlik ja poliitiline liikumine, mis taotleb inimestevahelist võrdsust ja ebaõiglust tootvate süsteemide muutmist.

Feminismi üks keskseid teemasid on sooline ebavõrdsus, mis puudutab maailmas ebaproportsionaalselt palju naisi ja tüdrukuid. Näiteks kannatavad nad rohkem lähisuhte- ja seksuaalse vägivalla all, saavad meestest (ka samaväärse hariduse puhul) madalamat palka, ei saa meestega võrreldes samaväärseid tervishoiuteenuseid, naised on poliitilistes otsustuskogudes alaesindatud, mistõttu on feministide tegevus suunatud suuresti naiste õigustele. Küll aga ei tähenda naiste õiguste eest seismine sugude vastandamist – võrdsem ja õiglasem ühiskond on kasulik kõigile. Feministid peavad näiteks oluliseks meeste vaimse tervise parendamiset ja on võidelnud ka meeste õiguste eest olla lastega kodus.

Lisaks soolisele võrdsusele mõjutavad inimese ebavõrdsuse kogemust ka rahvus, sotsiaalmajanduslik staatus, vanus, puudestaatus, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, kehakuju, nahavärv jms. Erinevad kattuvad identiteeditahud võivad süsteemseid ebaõiglusi võimendada, mistõttu on oluline ebavõrdsuse küsimustele läheneda intersektsionaalsest perspektiivist.

Mida minikursus sisaldab?

  • Esimene osa keskendub soole, soorollidele, stereotüüpidele, seksismile. Vaatluse all on nii soo kui muude tunnuste põhjal moodustatud ühiskondlikke ootused, mis eeldavad inimestelt ühetaolisust.
  • Teine osa keskendub intersektsionaalsuse ja privileegi mõistetele ning arutleb selle üle, kuidas erinevad inimeseks olemise osad võivad mõjutada seda, kuidas ühiskond kedagi näeb ja kohtleb.
  • Kolmas osa uurib, miks on mitmekesisus ja võrdsed võimalused olulised töökeskkonnas. Olulisel kohal on autoriteedi mõiste – kellel on või ei ole autoriteeti ja miks? Tööga seotud peatükis on juttu ka kodustest töödest, sest ka palgata töö on töö!
  • Neljas osa liigub ühiskondlikust perspektiivist ja töökeskkonnast isiklikule tasandile ning keskendub inimese õigusele olla tema ise ja ise ka oma keha üle otsuseid vastu võtta.
  • Viies osa vaatleb feministliku pilguga kehakuvandi teemat – kuidas kehadest räägitakse, kuidas neid näidatakse, kuidas see kõik inimeste elu ja otsuseid mõjutada võib ning miks see on feministlik küsimus.
  • Kuues osa keskendub sellele, kuidas varasemalt kursusel mainitud ebavõrdne kohtlemine tekib ja püsib. Fookuses on see, kuidas meie ümber – meedias, kultuuris, keeles on peidus palju sellist, mis esialgu tundub ainult “üks tühine asi”, aga tegelikult aitab ehitada ebavõrdsuse ja diskrimineerimise süsteeme.

Artiklid

1

Stereotüübid, sugu ja soorollid ning muud ühiskondlikud ootused

2

Intersektsionaalsus

3

Tööturg, professionaalsus ja autoriteet

4

Kehaline ja isikuline autonoomia

5

Kehakuvand, paksufoobia

6

Keel, kultuur, meedia