Liigu põhisisu juurde
Feminismi ABC

Mis on
feminism?

misogüünia

seksuaalne sättumus

sotsiaalne õiglus

agentsus

sugu

identiteet

autoriteet

keeleline relatiivsus

ligipääsetavus

turvalisus

objektistamine

femnism

majanduslik ebavõrdsus

puuded

peategelased

vanuseline diskrimineerimine

iluideaalid

privileeg

biseksuaalsus

seksuaalvägivald

soomääratlus

toonipolitsei

tervislikkus

“loomulikkus”

ühiskondlikud narratiivid

kodune koorem

LGBT+ õigused

hariduslik ebavõrdsus

isikuline autonoomia

karvad

vaigistamine

vähemusgrupid

sotsiaalne konstruktsioon

poliitika

entusiastlik nõusolek

kehatrendid

vaimne tervis

transsoolisus

kehamassiindeks

aseksuaalsus

lähisuhtevägivald

valikuvabadus

Bechdeli test

kultuuriline kallutatus

kehaline autonoomia

dieedikultuur

võrdsus

representatsioon

panseksuaalsus

kallutatus

kliimaõiglus

ahistamine

sooline võrdsus

intersoolisus

soorollid

mitmekesisus

antirassism

dieeditööstus

professionaalsus

palgalõhe

privileegipimedus

sooline diskrimineerimine

kaalustigma

stereotüübid

eneseväärtus

homoseksuaalsus

kehakuvand

emadustrahv

suutmissurve

seksism

paksufoobia

intersektsionaalsus

Feminism on ühiskondlik ja poliitiline liikumine, mis taotleb inimestevahelist võrdsust ja ebaõiglust tootvate süsteemide muutmist.

Feminismi üks keskseid teemasid on sooline ebavõrdsus, mis puudutab maailmas ebaproportsionaalselt palju naisi ja tüdrukuid. Näiteks kannatavad nad rohkem lähisuhte- ja seksuaalse vägivalla all, saavad meestest (ka samaväärse hariduse puhul) madalamat palka, ei saa meestega võrreldes samaväärseid tervishoiuteenuseid, naised on poliitilistes otsustuskogudes alaesindatud, mistõttu on feministide tegevus suunatud suuresti naiste õigustele. Küll aga ei tähenda naiste õiguste eest seismine sugude vastandamist – võrdsem ja õiglasem ühiskond on kasulik kõigile. Feministid peavad näiteks oluliseks meeste vaimse tervise parendamiset ja on võidelnud ka meeste õiguste eest olla lastega kodus.

Lisaks soolisele võrdsusele mõjutavad inimese ebavõrdsuse kogemust ka rahvus, sotsiaalmajanduslik staatus, vanus, puudestaatus, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, kehakuju, nahavärv jms. Erinevad kattuvad identiteeditahud võivad süsteemseid ebaõiglusi võimendada, mistõttu on oluline ebavõrdsuse küsimustele läheneda intersektsionaalsest perspektiivist.

Mida minikursus sisaldab?

  • Esimene osa keskendub soole, soorollidele, stereotüüpidele, seksismile. Vaatluse all on nii soo kui muude tunnuste põhjal moodustatud ühiskondlikke ootused, mis eeldavad inimestelt ühetaolisust.
  • Teine osa keskendub intersektsionaalsuse ja privileegi mõistetele ning arutleb selle üle, kuidas erinevad inimeseks olemise osad võivad mõjutada seda, kuidas ühiskond kedagi näeb ja kohtleb.
  • Kolmas osa uurib, miks on mitmekesisus ja võrdsed võimalused olulised töökeskkonnas. Olulisel kohal on autoriteedi mõiste – kellel on või ei ole autoriteeti ja miks? Tööga seotud peatükis on juttu ka kodustest töödest, sest ka palgata töö on töö!
  • Neljas osa liigub ühiskondlikust perspektiivist ja töökeskkonnast isiklikule tasandile ning keskendub inimese õigusele olla tema ise ja ise ka oma keha üle otsuseid vastu võtta.
  • Viies osa vaatleb feministliku pilguga kehakuvandi teemat – kuidas kehadest räägitakse, kuidas neid näidatakse, kuidas see kõik inimeste elu ja otsuseid mõjutada võib ning miks see on feministlik küsimus.
  • Kuues osa keskendub sellele, kuidas varasemalt kursusel mainitud ebavõrdne kohtlemine tekib ja püsib. Fookuses on see, kuidas meie ümber – meedias, kultuuris, keeles on peidus palju sellist, mis esialgu tundub ainult “üks tühine asi”, aga tegelikult aitab ehitada ebavõrdsuse ja diskrimineerimise süsteeme.

Artiklid

1

Stereotüübid, sugu ja soorollid ning muud ühiskondlikud ootused

2

Intersektsionaalsus

3

Tööturg, professionaalsus ja autoriteet

4

Kehaline ja isikuline autonoomia

5

Kehakuvand, paksufoobia

6

Keel, kultuur, meedia