Liigu põhisisu juurde
Feminismi ABC

Mis on
feminism?

intersoolisus

entusiastlik nõusolek

vanuseline diskrimineerimine

sooline võrdsus

biseksuaalsus

panseksuaalsus

identiteet

seksuaalvägivald

kehaline autonoomia

agentsus

toonipolitsei

seksism

hariduslik ebavõrdsus

ligipääsetavus

objektistamine

LGBT+ õigused

seksuaalne sättumus

ühiskondlikud narratiivid

sooline diskrimineerimine

turvalisus

kehatrendid

kliimaõiglus

intersektsionaalsus

sotsiaalne õiglus

palgalõhe

peategelased

vähemusgrupid

soomääratlus

soorollid

eneseväärtus

paksufoobia

“loomulikkus”

isikuline autonoomia

professionaalsus

kaalustigma

transsoolisus

vaigistamine

femnism

dieedikultuur

ahistamine

kehamassiindeks

kultuuriline kallutatus

homoseksuaalsus

puuded

karvad

antirassism

representatsioon

emadustrahv

vaimne tervis

lähisuhtevägivald

poliitika

dieeditööstus

suutmissurve

stereotüübid

kehakuvand

kodune koorem

majanduslik ebavõrdsus

misogüünia

aseksuaalsus

sugu

keeleline relatiivsus

autoriteet

privileeg

võrdsus

valikuvabadus

iluideaalid

sotsiaalne konstruktsioon

kallutatus

tervislikkus

mitmekesisus

Bechdeli test

privileegipimedus

Feminism on ühiskondlik ja poliitiline liikumine, mis taotleb inimestevahelist võrdsust ja ebaõiglust tootvate süsteemide muutmist.

Feminismi üks keskseid teemasid on sooline ebavõrdsus, mis puudutab maailmas ebaproportsionaalselt palju naisi ja tüdrukuid. Näiteks kannatavad nad rohkem lähisuhte- ja seksuaalse vägivalla all, saavad meestest (ka samaväärse hariduse puhul) madalamat palka, ei saa meestega võrreldes samaväärseid tervishoiuteenuseid, naised on poliitilistes otsustuskogudes alaesindatud, mistõttu on feministide tegevus suunatud suuresti naiste õigustele. Küll aga ei tähenda naiste õiguste eest seismine sugude vastandamist – võrdsem ja õiglasem ühiskond on kasulik kõigile. Feministid peavad näiteks oluliseks meeste vaimse tervise parendamiset ja on võidelnud ka meeste õiguste eest olla lastega kodus.

Lisaks soolisele võrdsusele mõjutavad inimese ebavõrdsuse kogemust ka rahvus, sotsiaalmajanduslik staatus, vanus, puudestaatus, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, kehakuju, nahavärv jms. Erinevad kattuvad identiteeditahud võivad süsteemseid ebaõiglusi võimendada, mistõttu on oluline ebavõrdsuse küsimustele läheneda intersektsionaalsest perspektiivist.

Mida minikursus sisaldab?

  • Esimene osa keskendub soole, soorollidele, stereotüüpidele, seksismile. Vaatluse all on nii soo kui muude tunnuste põhjal moodustatud ühiskondlikke ootused, mis eeldavad inimestelt ühetaolisust.
  • Teine osa keskendub intersektsionaalsuse ja privileegi mõistetele ning arutleb selle üle, kuidas erinevad inimeseks olemise osad võivad mõjutada seda, kuidas ühiskond kedagi näeb ja kohtleb.
  • Kolmas osa uurib, miks on mitmekesisus ja võrdsed võimalused olulised töökeskkonnas. Olulisel kohal on autoriteedi mõiste – kellel on või ei ole autoriteeti ja miks? Tööga seotud peatükis on juttu ka kodustest töödest, sest ka palgata töö on töö!
  • Neljas osa liigub ühiskondlikust perspektiivist ja töökeskkonnast isiklikule tasandile ning keskendub inimese õigusele olla tema ise ja ise ka oma keha üle otsuseid vastu võtta.
  • Viies osa vaatleb feministliku pilguga kehakuvandi teemat – kuidas kehadest räägitakse, kuidas neid näidatakse, kuidas see kõik inimeste elu ja otsuseid mõjutada võib ning miks see on feministlik küsimus.
  • Kuues osa keskendub sellele, kuidas varasemalt kursusel mainitud ebavõrdne kohtlemine tekib ja püsib. Fookuses on see, kuidas meie ümber – meedias, kultuuris, keeles on peidus palju sellist, mis esialgu tundub ainult “üks tühine asi”, aga tegelikult aitab ehitada ebavõrdsuse ja diskrimineerimise süsteeme.

Artiklid

1

Stereotüübid, sugu ja soorollid ning muud ühiskondlikud ootused

2

Intersektsionaalsus

3

Tööturg, professionaalsus ja autoriteet

4

Kehaline ja isikuline autonoomia

5

Kehakuvand, paksufoobia

6

Keel, kultuur, meedia