Feminist ja USA teadlane Kimberlé Crenshaw on termini intersektsionaalsus autor. Selle termini kaudu osutab ta sellele, kuidas rass ja sugu mõjutavad ebavõrdsuse kogemust alati koos.

Intersektsionaalne feministlik lähenemine tähendab teadvustamist, et erinevad inimeseks olemise osad nagu sugu, rahvus, sotsiaalmajanduslik staatus, vanus, puudestaatus, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, kehakuju, nahavärv jne mõjutavad kõik seda, kuidas inimest nähakse ja kuidas ühiskond temasse suhtub. Erinevad kattuvad identiteeditahud võimendavad süsteemseid ebaõiglusi. Näiteks Eestis on palgalõhe kõige suurem just venekeelsetel naistel.

Intersektsionaalsus on mitme ühiskondliku kategooria koostoime, mille tõttu ebavõrdsus või eelisseis kattuvad või mitmekordistuvad.

Näide: termini “intersektsionaalsus” autor Kimberlé Crenshaw selgitab mõistet nii:

Interseksionaalse arusaama kohaselt on erinevad rõhuvad süsteemid omavahel lahutamatult seotud, mistõttu on ka inimeste vabadused lahutamatult seotud. See tähendab näiteks, et kliimaõigluse liikumine on seotud rassilise, soolise ja sotsiaalmajandusliku õiglusega, näiteks kannatavad kliimamuutusest tulenevate probleemide all rohkem vaesemad, rohkem naised ja lapsed ja rohkem nende riikide elanikud, kelle ökoloogiline jalajälg on maailma keskmisest palju madalamal. Looduskatastroofide ja ühiskondlike kriiside tagajärjel kannatavad reeglina rohkem ikka ühiskonna tõrjutumad, vähempriviligeeritud liikmed.

Intersektsionaalsusega on tihedalt seotud privileegi mõiste. Privileeg ei tähenda, et inimese elu oleks alati lihtne. Privileeg tähendab seda, et inimene ei koge mõne oma identieeditahu tõttu lisatakistusi.

Privileege on palju erinevaid ning kõigil inimestel on mingi privileeg. Mida rohkem inimesel on privileege, seda (vaikimisi) suurem on tema mõjuvõim ühiskonnas. Seetõttu on rohkemate privileegidega inimestel suurem mõjuvõim, mis annab talle võimaluse neid privileege teadvustada ja tegutseda selle nimel, et nendega seotud ebaõiglust vähendada.

Privileeg on mingi õigus, võimalus, positiivne eeldus või kasu, mida mingile inimestele omistatakse nendest olenematutel põhjustel.

Näide: privileegi seletav video:

Eesti kontekstis on aktuaalsed privileegid näiteks:

Regionaalne privileeg

Regionaalne privileeg tähendab seda, et see, kus inimene sünnib ning kus elab, mõjutab seda, milliseid valikuid on tal võimalik teha. Regionaalne privileeg on näiteks see, kui sinu kodu lähedal on võimalik minna haiglasse, raamatukokku, teatrisse, kooli, toidupoodi; kui sinu kodukandis liigub pidev ja mugavalt kasutatav ühistransport; kui sinu kodukandis on puhas õhk ja puhas joogivesi. Need privileegid ei pruugi eksisteerida samaaegselt ja saavad olla omased erinevatele piirkondadele.

Puuete puudumise privileeg

Puuete puudumise privileeg tähendab seda, et sul pole (veel) ühtegi vaimset ega füüsilist puuet, mis sinu igapäevast toimetulekut raskendaks. Hinnanguliselt igal kuuendal inimesel maailmas on mõni puue, aga tasub meeles pidada, et paljud puuded pole silmaga nähtavad. Puuetest räägitakse tihti kui takistustest või vigadest, aga tegelikkuses on need väga levinud inimkogemuse osa. Probleem on hoopis keskkonnas, mis on disainitud ja ehitatud selliselt, et see paljudele inimestele takistusi loob ning suutmissurvelistes ühiskondlikes hoiakutes.

Keeleline privileeg

Keeleline privileeg tähendab seda, et inimene elab keskkonnas, kus tema emakeel on põhiliseks keeleks. See tähendab, et ta võib eeldada, et tema saab endast ümbritsevast aru ja temast saadakse aru. Keelelise privileegi puudumine võib tähendada seda, et inimese võimete ja oskuste kohta tehakse negatiivselt stereotüüpseid eeldusi.

Heteroseksuaalsuse privileeg

Heteroseksuaalsuse privileeg tähendab seda, et heteroseksuaalse inimese eksisteerimine ei ole ühiskondlikult ja kultuuriliselt tabu – heteroseksuaalseid suhteid kujutatakse filmides, reklaamides, neid eeldatakse igapäevasuhtluses ja need on igas riigis seaduslikud. Heteroseksuaalsest erineva seksuaalse sättumuse/identiteediga inimene (näiteks lesbi, biseksuaalne inimene, gei) ei oma heteroseksuaalset privileegi, mis tähendab, et tema seksuaalne sättumus võib talle lisatakistusi tekitada. Näiteks ei julge ta ehk oma partneril avalikus kohas käest kinni hoida või teda oma lähedastele tutvustada; samuti ei ole tema seksuaalse identiteedi näitamine meedias ja kultuuris norm.

Cis-privileeg

Cis-privileeg tähendab seda, et inimene on sündinud cis-soolise ehk paiksoolisena ega pea tegelema transsoolisusega kaasnevate takistustega (näiteks raskused soo tunnustamisel, mõistmatus, vägivald ja diskrimineerimine) ning tema soolist identiteeti ei seata ühiskonna ja lähedaste poolt kahtluse alla.

Kehakuju privileeg

Kehakuju privileeg tähendab seda, et inimese kehakuju ja suurus ei takista tal näiteks tööd, sobivaid rõivaid või meditsiinilist abi leidmast.

Vanuseline privileeg

Vanuseline privileeg tähendab näiteks seda, et inimesed ei otsusta sinu vanusest lähtuvalt seda, millised oskused ja teadmised sul on (näiteks seda, kas sa oled liiga noor või vana, et midagi teada või osata). Tööturul kipuvad vähempriviligeeritud olema näiteks pensioniealised inimesed.

Siin said üles loetletud ainult mõned privileegid, neid on veel.

Näide: Filmsoovitus intersektsionaalsusest praktikas: Hidden Figures (2016) räägib tõsielul põhineva loo sellest, kuidas mustanahalised naised töötasid matemaatikutena NASA kosmoseprogrammis.

Aruteluteemad:

  • Mõtle, millised on sinu enda privileegid? Kas ja kui palju oled nendele varem mõelnud? Kuidas saaksid aidata neid, kellel sinu privileege pole?
  • Kas oled kunagi kuulnud lauset “Kõigil on 24 tundi ööpäevas!”? Kuidas selline lause erinevate inimeste igapäevaelu peegeldab?
  • Mõtiskle, kelle elu (lisaks ratastooli kasutajatele) mugavamaks muudaks, kui Eesti ühistranspordis oleks võimalik ratastooliga siseneda ja mugavalt sõita? Kui tänavatel oleks rohkem pinke?

Edasiseks uurimiseks: