Liigu põhisisu juurde
Feminismi ABC

Mis on
feminism?

turvalisus

misogüünia

privileegipimedus

palgalõhe

eneseväärtus

valikuvabadus

kallutatus

soorollid

lähisuhtevägivald

transsoolisus

kodune koorem

keeleline relatiivsus

seksuaalne sättumus

sotsiaalne konstruktsioon

vanuseline diskrimineerimine

autoriteet

LGBT+ õigused

karvad

dieeditööstus

kaalustigma

ahistamine

stereotüübid

paksufoobia

entusiastlik nõusolek

kultuuriline kallutatus

sooline diskrimineerimine

Bechdeli test

sotsiaalne õiglus

representatsioon

identiteet

majanduslik ebavõrdsus

kehatrendid

kliimaõiglus

poliitika

privileeg

hariduslik ebavõrdsus

sugu

vähemusgrupid

toonipolitsei

intersektsionaalsus

dieedikultuur

isikuline autonoomia

soomääratlus

intersoolisus

agentsus

vaimne tervis

kehamassiindeks

puuded

mitmekesisus

professionaalsus

kehakuvand

ligipääsetavus

vaigistamine

sooline võrdsus

tervislikkus

aseksuaalsus

seksism

objektistamine

“loomulikkus”

iluideaalid

homoseksuaalsus

seksuaalvägivald

femnism

antirassism

panseksuaalsus

biseksuaalsus

võrdsus

emadustrahv

ühiskondlikud narratiivid

kehaline autonoomia

suutmissurve

peategelased

Feminism on ühiskondlik ja poliitiline liikumine, mis taotleb inimestevahelist võrdsust ja ebaõiglust tootvate süsteemide muutmist.

Feminismi üks keskseid teemasid on sooline ebavõrdsus, mis puudutab maailmas ebaproportsionaalselt palju naisi ja tüdrukuid. Näiteks kannatavad nad rohkem lähisuhte- ja seksuaalse vägivalla all, saavad meestest (ka samaväärse hariduse puhul) madalamat palka, ei saa meestega võrreldes samaväärseid tervishoiuteenuseid, naised on poliitilistes otsustuskogudes alaesindatud, mistõttu on feministide tegevus suunatud suuresti naiste õigustele. Küll aga ei tähenda naiste õiguste eest seismine sugude vastandamist – võrdsem ja õiglasem ühiskond on kasulik kõigile. Feministid peavad näiteks oluliseks meeste vaimse tervise parendamiset ja on võidelnud ka meeste õiguste eest olla lastega kodus.

Lisaks soolisele võrdsusele mõjutavad inimese ebavõrdsuse kogemust ka rahvus, sotsiaalmajanduslik staatus, vanus, puudestaatus, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, kehakuju, nahavärv jms. Erinevad kattuvad identiteeditahud võivad süsteemseid ebaõiglusi võimendada, mistõttu on oluline ebavõrdsuse küsimustele läheneda intersektsionaalsest perspektiivist.

Mida minikursus sisaldab?

  • Esimene osa keskendub soole, soorollidele, stereotüüpidele, seksismile. Vaatluse all on nii soo kui muude tunnuste põhjal moodustatud ühiskondlikke ootused, mis eeldavad inimestelt ühetaolisust.
  • Teine osa keskendub intersektsionaalsuse ja privileegi mõistetele ning arutleb selle üle, kuidas erinevad inimeseks olemise osad võivad mõjutada seda, kuidas ühiskond kedagi näeb ja kohtleb.
  • Kolmas osa uurib, miks on mitmekesisus ja võrdsed võimalused olulised töökeskkonnas. Olulisel kohal on autoriteedi mõiste – kellel on või ei ole autoriteeti ja miks? Tööga seotud peatükis on juttu ka kodustest töödest, sest ka palgata töö on töö!
  • Neljas osa liigub ühiskondlikust perspektiivist ja töökeskkonnast isiklikule tasandile ning keskendub inimese õigusele olla tema ise ja ise ka oma keha üle otsuseid vastu võtta.
  • Viies osa vaatleb feministliku pilguga kehakuvandi teemat – kuidas kehadest räägitakse, kuidas neid näidatakse, kuidas see kõik inimeste elu ja otsuseid mõjutada võib ning miks see on feministlik küsimus.
  • Kuues osa keskendub sellele, kuidas varasemalt kursusel mainitud ebavõrdne kohtlemine tekib ja püsib. Fookuses on see, kuidas meie ümber – meedias, kultuuris, keeles on peidus palju sellist, mis esialgu tundub ainult “üks tühine asi”, aga tegelikult aitab ehitada ebavõrdsuse ja diskrimineerimise süsteeme.

Artiklid

1

Stereotüübid, sugu ja soorollid ning muud ühiskondlikud ootused

2

Intersektsionaalsus

3

Tööturg, professionaalsus ja autoriteet

4

Kehaline ja isikuline autonoomia

5

Kehakuvand, paksufoobia

6

Keel, kultuur, meedia