Liigu põhisisu juurde
Feminismi ABC

Mis on
feminism?

stereotüübid

peategelased

Bechdeli test

vaigistamine

kliimaõiglus

karvad

identiteet

kehamassiindeks

tervislikkus

kehakuvand

kodune koorem

kehaline autonoomia

entusiastlik nõusolek

ahistamine

võrdsus

aseksuaalsus

seksuaalvägivald

soomääratlus

sooline diskrimineerimine

transsoolisus

turvalisus

kaalustigma

panseksuaalsus

LGBT+ õigused

seksism

toonipolitsei

seksuaalne sättumus

privileeg

homoseksuaalsus

eneseväärtus

professionaalsus

intersoolisus

poliitika

kallutatus

hariduslik ebavõrdsus

agentsus

vaimne tervis

kultuuriline kallutatus

emadustrahv

“loomulikkus”

sugu

valikuvabadus

palgalõhe

mitmekesisus

intersektsionaalsus

sooline võrdsus

ühiskondlikud narratiivid

paksufoobia

sotsiaalne õiglus

vanuseline diskrimineerimine

objektistamine

isikuline autonoomia

privileegipimedus

suutmissurve

ligipääsetavus

lähisuhtevägivald

dieeditööstus

sotsiaalne konstruktsioon

femnism

autoriteet

puuded

misogüünia

keeleline relatiivsus

kehatrendid

soorollid

antirassism

biseksuaalsus

iluideaalid

vähemusgrupid

dieedikultuur

majanduslik ebavõrdsus

representatsioon

Feminism on ühiskondlik ja poliitiline liikumine, mis taotleb inimestevahelist võrdsust ja ebaõiglust tootvate süsteemide muutmist.

Feminismi üks keskseid teemasid on sooline ebavõrdsus, mis puudutab maailmas ebaproportsionaalselt palju naisi ja tüdrukuid. Näiteks kannatavad nad rohkem lähisuhte- ja seksuaalse vägivalla all, saavad meestest (ka samaväärse hariduse puhul) madalamat palka, ei saa meestega võrreldes samaväärseid tervishoiuteenuseid, naised on poliitilistes otsustuskogudes alaesindatud, mistõttu on feministide tegevus suunatud suuresti naiste õigustele. Küll aga ei tähenda naiste õiguste eest seismine sugude vastandamist – võrdsem ja õiglasem ühiskond on kasulik kõigile. Feministid peavad näiteks oluliseks meeste vaimse tervise parendamiset ja on võidelnud ka meeste õiguste eest olla lastega kodus.

Lisaks soolisele võrdsusele mõjutavad inimese ebavõrdsuse kogemust ka rahvus, sotsiaalmajanduslik staatus, vanus, puudestaatus, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, kehakuju, nahavärv jms. Erinevad kattuvad identiteeditahud võivad süsteemseid ebaõiglusi võimendada, mistõttu on oluline ebavõrdsuse küsimustele läheneda intersektsionaalsest perspektiivist.

Mida minikursus sisaldab?

  • Esimene osa keskendub soole, soorollidele, stereotüüpidele, seksismile. Vaatluse all on nii soo kui muude tunnuste põhjal moodustatud ühiskondlikke ootused, mis eeldavad inimestelt ühetaolisust.
  • Teine osa keskendub intersektsionaalsuse ja privileegi mõistetele ning arutleb selle üle, kuidas erinevad inimeseks olemise osad võivad mõjutada seda, kuidas ühiskond kedagi näeb ja kohtleb.
  • Kolmas osa uurib, miks on mitmekesisus ja võrdsed võimalused olulised töökeskkonnas. Olulisel kohal on autoriteedi mõiste – kellel on või ei ole autoriteeti ja miks? Tööga seotud peatükis on juttu ka kodustest töödest, sest ka palgata töö on töö!
  • Neljas osa liigub ühiskondlikust perspektiivist ja töökeskkonnast isiklikule tasandile ning keskendub inimese õigusele olla tema ise ja ise ka oma keha üle otsuseid vastu võtta.
  • Viies osa vaatleb feministliku pilguga kehakuvandi teemat – kuidas kehadest räägitakse, kuidas neid näidatakse, kuidas see kõik inimeste elu ja otsuseid mõjutada võib ning miks see on feministlik küsimus.
  • Kuues osa keskendub sellele, kuidas varasemalt kursusel mainitud ebavõrdne kohtlemine tekib ja püsib. Fookuses on see, kuidas meie ümber – meedias, kultuuris, keeles on peidus palju sellist, mis esialgu tundub ainult “üks tühine asi”, aga tegelikult aitab ehitada ebavõrdsuse ja diskrimineerimise süsteeme.

Artiklid

1

Stereotüübid, sugu ja soorollid ning muud ühiskondlikud ootused

2

Intersektsionaalsus

3

Tööturg, professionaalsus ja autoriteet

4

Kehaline ja isikuline autonoomia

5

Kehakuvand, paksufoobia

6

Keel, kultuur, meedia