Liigu põhisisu juurde
Feminismi ABC

Mis on
feminism?

peategelased

valikuvabadus

kehakuvand

antirassism

seksuaalvägivald

sooline diskrimineerimine

femnism

seksuaalne sättumus

soorollid

aseksuaalsus

võrdsus

turvalisus

kodune koorem

autoriteet

kehaline autonoomia

ühiskondlikud narratiivid

professionaalsus

sotsiaalne konstruktsioon

kaalustigma

vaigistamine

soomääratlus

kehamassiindeks

panseksuaalsus

intersektsionaalsus

LGBT+ õigused

stereotüübid

ahistamine

“loomulikkus”

keeleline relatiivsus

intersoolisus

sugu

privileeg

vähemusgrupid

seksism

suutmissurve

dieeditööstus

puuded

karvad

transsoolisus

kultuuriline kallutatus

iluideaalid

Bechdeli test

vaimne tervis

lähisuhtevägivald

paksufoobia

misogüünia

tervislikkus

representatsioon

sotsiaalne õiglus

eneseväärtus

homoseksuaalsus

sooline võrdsus

privileegipimedus

identiteet

kallutatus

majanduslik ebavõrdsus

ligipääsetavus

emadustrahv

dieedikultuur

poliitika

kliimaõiglus

agentsus

palgalõhe

hariduslik ebavõrdsus

isikuline autonoomia

mitmekesisus

entusiastlik nõusolek

objektistamine

biseksuaalsus

kehatrendid

vanuseline diskrimineerimine

toonipolitsei

Feminism on ühiskondlik ja poliitiline liikumine, mis taotleb inimestevahelist võrdsust ja ebaõiglust tootvate süsteemide muutmist.

Feminismi üks keskseid teemasid on sooline ebavõrdsus, mis puudutab maailmas ebaproportsionaalselt palju naisi ja tüdrukuid. Näiteks kannatavad nad rohkem lähisuhte- ja seksuaalse vägivalla all, saavad meestest (ka samaväärse hariduse puhul) madalamat palka, ei saa meestega võrreldes samaväärseid tervishoiuteenuseid, naised on poliitilistes otsustuskogudes alaesindatud, mistõttu on feministide tegevus suunatud suuresti naiste õigustele. Küll aga ei tähenda naiste õiguste eest seismine sugude vastandamist – võrdsem ja õiglasem ühiskond on kasulik kõigile. Feministid peavad näiteks oluliseks meeste vaimse tervise parendamiset ja on võidelnud ka meeste õiguste eest olla lastega kodus.

Lisaks soolisele võrdsusele mõjutavad inimese ebavõrdsuse kogemust ka rahvus, sotsiaalmajanduslik staatus, vanus, puudestaatus, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, kehakuju, nahavärv jms. Erinevad kattuvad identiteeditahud võivad süsteemseid ebaõiglusi võimendada, mistõttu on oluline ebavõrdsuse küsimustele läheneda intersektsionaalsest perspektiivist.

Mida minikursus sisaldab?

  • Esimene osa keskendub soole, soorollidele, stereotüüpidele, seksismile. Vaatluse all on nii soo kui muude tunnuste põhjal moodustatud ühiskondlikke ootused, mis eeldavad inimestelt ühetaolisust.
  • Teine osa keskendub intersektsionaalsuse ja privileegi mõistetele ning arutleb selle üle, kuidas erinevad inimeseks olemise osad võivad mõjutada seda, kuidas ühiskond kedagi näeb ja kohtleb.
  • Kolmas osa uurib, miks on mitmekesisus ja võrdsed võimalused olulised töökeskkonnas. Olulisel kohal on autoriteedi mõiste – kellel on või ei ole autoriteeti ja miks? Tööga seotud peatükis on juttu ka kodustest töödest, sest ka palgata töö on töö!
  • Neljas osa liigub ühiskondlikust perspektiivist ja töökeskkonnast isiklikule tasandile ning keskendub inimese õigusele olla tema ise ja ise ka oma keha üle otsuseid vastu võtta.
  • Viies osa vaatleb feministliku pilguga kehakuvandi teemat – kuidas kehadest räägitakse, kuidas neid näidatakse, kuidas see kõik inimeste elu ja otsuseid mõjutada võib ning miks see on feministlik küsimus.
  • Kuues osa keskendub sellele, kuidas varasemalt kursusel mainitud ebavõrdne kohtlemine tekib ja püsib. Fookuses on see, kuidas meie ümber – meedias, kultuuris, keeles on peidus palju sellist, mis esialgu tundub ainult “üks tühine asi”, aga tegelikult aitab ehitada ebavõrdsuse ja diskrimineerimise süsteeme.

Artiklid

1

Stereotüübid, sugu ja soorollid ning muud ühiskondlikud ootused

2

Intersektsionaalsus

3

Tööturg, professionaalsus ja autoriteet

4

Kehaline ja isikuline autonoomia

5

Kehakuvand, paksufoobia

6

Keel, kultuur, meedia