Liigu põhisisu juurde
Feminismi ABC

Mis on
feminism?

tervislikkus

identiteet

kaalustigma

sotsiaalne konstruktsioon

kallutatus

privileeg

emadustrahv

intersektsionaalsus

kehamassiindeks

kehakuvand

seksism

palgalõhe

dieeditööstus

antirassism

soomääratlus

autoriteet

representatsioon

isikuline autonoomia

professionaalsus

aseksuaalsus

biseksuaalsus

ligipääsetavus

stereotüübid

valikuvabadus

panseksuaalsus

iluideaalid

objektistamine

poliitika

intersoolisus

ühiskondlikud narratiivid

lähisuhtevägivald

ahistamine

suutmissurve

kultuuriline kallutatus

dieedikultuur

peategelased

karvad

sotsiaalne õiglus

homoseksuaalsus

sooline võrdsus

hariduslik ebavõrdsus

kliimaõiglus

puuded

turvalisus

seksuaalvägivald

vaimne tervis

mitmekesisus

transsoolisus

Bechdeli test

privileegipimedus

eneseväärtus

femnism

vaigistamine

“loomulikkus”

vähemusgrupid

toonipolitsei

paksufoobia

soorollid

kodune koorem

võrdsus

kehaline autonoomia

majanduslik ebavõrdsus

keeleline relatiivsus

entusiastlik nõusolek

kehatrendid

sooline diskrimineerimine

agentsus

LGBT+ õigused

sugu

seksuaalne sättumus

vanuseline diskrimineerimine

misogüünia

Feminism on ühiskondlik ja poliitiline liikumine, mis taotleb inimestevahelist võrdsust ja ebaõiglust tootvate süsteemide muutmist.

Feminismi üks keskseid teemasid on sooline ebavõrdsus, mis puudutab maailmas ebaproportsionaalselt palju naisi ja tüdrukuid. Näiteks kannatavad nad rohkem lähisuhte- ja seksuaalse vägivalla all, saavad meestest (ka samaväärse hariduse puhul) madalamat palka, ei saa meestega võrreldes samaväärseid tervishoiuteenuseid, naised on poliitilistes otsustuskogudes alaesindatud, mistõttu on feministide tegevus suunatud suuresti naiste õigustele. Küll aga ei tähenda naiste õiguste eest seismine sugude vastandamist – võrdsem ja õiglasem ühiskond on kasulik kõigile. Feministid peavad näiteks oluliseks meeste vaimse tervise parendamiset ja on võidelnud ka meeste õiguste eest olla lastega kodus.

Lisaks soolisele võrdsusele mõjutavad inimese ebavõrdsuse kogemust ka rahvus, sotsiaalmajanduslik staatus, vanus, puudestaatus, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, kehakuju, nahavärv jms. Erinevad kattuvad identiteeditahud võivad süsteemseid ebaõiglusi võimendada, mistõttu on oluline ebavõrdsuse küsimustele läheneda intersektsionaalsest perspektiivist.

Mida minikursus sisaldab?

  • Esimene osa keskendub soole, soorollidele, stereotüüpidele, seksismile. Vaatluse all on nii soo kui muude tunnuste põhjal moodustatud ühiskondlikke ootused, mis eeldavad inimestelt ühetaolisust.
  • Teine osa keskendub intersektsionaalsuse ja privileegi mõistetele ning arutleb selle üle, kuidas erinevad inimeseks olemise osad võivad mõjutada seda, kuidas ühiskond kedagi näeb ja kohtleb.
  • Kolmas osa uurib, miks on mitmekesisus ja võrdsed võimalused olulised töökeskkonnas. Olulisel kohal on autoriteedi mõiste – kellel on või ei ole autoriteeti ja miks? Tööga seotud peatükis on juttu ka kodustest töödest, sest ka palgata töö on töö!
  • Neljas osa liigub ühiskondlikust perspektiivist ja töökeskkonnast isiklikule tasandile ning keskendub inimese õigusele olla tema ise ja ise ka oma keha üle otsuseid vastu võtta.
  • Viies osa vaatleb feministliku pilguga kehakuvandi teemat – kuidas kehadest räägitakse, kuidas neid näidatakse, kuidas see kõik inimeste elu ja otsuseid mõjutada võib ning miks see on feministlik küsimus.
  • Kuues osa keskendub sellele, kuidas varasemalt kursusel mainitud ebavõrdne kohtlemine tekib ja püsib. Fookuses on see, kuidas meie ümber – meedias, kultuuris, keeles on peidus palju sellist, mis esialgu tundub ainult “üks tühine asi”, aga tegelikult aitab ehitada ebavõrdsuse ja diskrimineerimise süsteeme.

Artiklid

1

Stereotüübid, sugu ja soorollid ning muud ühiskondlikud ootused

2

Intersektsionaalsus

3

Tööturg, professionaalsus ja autoriteet

4

Kehaline ja isikuline autonoomia

5

Kehakuvand, paksufoobia

6

Keel, kultuur, meedia