Liigu põhisisu juurde
Feminismi ABC

Mis on
feminism?

vaimne tervis

sooline diskrimineerimine

soorollid

sotsiaalne konstruktsioon

karvad

hariduslik ebavõrdsus

Bechdeli test

emadustrahv

vaigistamine

kultuuriline kallutatus

kehamassiindeks

seksism

seksuaalvägivald

professionaalsus

paksufoobia

kaalustigma

kodune koorem

femnism

iluideaalid

ühiskondlikud narratiivid

võrdsus

keeleline relatiivsus

turvalisus

sugu

privileegipimedus

suutmissurve

kliimaõiglus

autoriteet

puuded

LGBT+ õigused

“loomulikkus”

soomääratlus

intersektsionaalsus

kehatrendid

toonipolitsei

valikuvabadus

palgalõhe

identiteet

panseksuaalsus

isikuline autonoomia

sotsiaalne õiglus

ligipääsetavus

vanuseline diskrimineerimine

tervislikkus

kehakuvand

ahistamine

kallutatus

vähemusgrupid

misogüünia

stereotüübid

dieedikultuur

transsoolisus

seksuaalne sättumus

sooline võrdsus

objektistamine

agentsus

homoseksuaalsus

peategelased

lähisuhtevägivald

poliitika

majanduslik ebavõrdsus

entusiastlik nõusolek

biseksuaalsus

intersoolisus

eneseväärtus

kehaline autonoomia

representatsioon

privileeg

dieeditööstus

aseksuaalsus

mitmekesisus

antirassism

Feminism on ühiskondlik ja poliitiline liikumine, mis taotleb inimestevahelist võrdsust ja ebaõiglust tootvate süsteemide muutmist.

Feminismi üks keskseid teemasid on sooline ebavõrdsus, mis puudutab maailmas ebaproportsionaalselt palju naisi ja tüdrukuid. Näiteks kannatavad nad rohkem lähisuhte- ja seksuaalse vägivalla all, saavad meestest (ka samaväärse hariduse puhul) madalamat palka, ei saa meestega võrreldes samaväärseid tervishoiuteenuseid, naised on poliitilistes otsustuskogudes alaesindatud, mistõttu on feministide tegevus suunatud suuresti naiste õigustele. Küll aga ei tähenda naiste õiguste eest seismine sugude vastandamist – võrdsem ja õiglasem ühiskond on kasulik kõigile. Feministid peavad näiteks oluliseks meeste vaimse tervise parendamiset ja on võidelnud ka meeste õiguste eest olla lastega kodus.

Lisaks soolisele võrdsusele mõjutavad inimese ebavõrdsuse kogemust ka rahvus, sotsiaalmajanduslik staatus, vanus, puudestaatus, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, kehakuju, nahavärv jms. Erinevad kattuvad identiteeditahud võivad süsteemseid ebaõiglusi võimendada, mistõttu on oluline ebavõrdsuse küsimustele läheneda intersektsionaalsest perspektiivist.

Mida minikursus sisaldab?

  • Esimene osa keskendub soole, soorollidele, stereotüüpidele, seksismile. Vaatluse all on nii soo kui muude tunnuste põhjal moodustatud ühiskondlikke ootused, mis eeldavad inimestelt ühetaolisust.
  • Teine osa keskendub intersektsionaalsuse ja privileegi mõistetele ning arutleb selle üle, kuidas erinevad inimeseks olemise osad võivad mõjutada seda, kuidas ühiskond kedagi näeb ja kohtleb.
  • Kolmas osa uurib, miks on mitmekesisus ja võrdsed võimalused olulised töökeskkonnas. Olulisel kohal on autoriteedi mõiste – kellel on või ei ole autoriteeti ja miks? Tööga seotud peatükis on juttu ka kodustest töödest, sest ka palgata töö on töö!
  • Neljas osa liigub ühiskondlikust perspektiivist ja töökeskkonnast isiklikule tasandile ning keskendub inimese õigusele olla tema ise ja ise ka oma keha üle otsuseid vastu võtta.
  • Viies osa vaatleb feministliku pilguga kehakuvandi teemat – kuidas kehadest räägitakse, kuidas neid näidatakse, kuidas see kõik inimeste elu ja otsuseid mõjutada võib ning miks see on feministlik küsimus.
  • Kuues osa keskendub sellele, kuidas varasemalt kursusel mainitud ebavõrdne kohtlemine tekib ja püsib. Fookuses on see, kuidas meie ümber – meedias, kultuuris, keeles on peidus palju sellist, mis esialgu tundub ainult “üks tühine asi”, aga tegelikult aitab ehitada ebavõrdsuse ja diskrimineerimise süsteeme.

Artiklid

1

Stereotüübid, sugu ja soorollid ning muud ühiskondlikud ootused

2

Intersektsionaalsus

3

Tööturg, professionaalsus ja autoriteet

4

Kehaline ja isikuline autonoomia

5

Kehakuvand, paksufoobia

6

Keel, kultuur, meedia